22 - märts õhtu

Taaskord olen tagasi Tallinnas. Elu jätkub siin ikka samas vaimus kuis ennistki. Olen vähemuses, sest ütlen: "Linnaõhk ei tee vabaks. Linnaõhk rusub vaimu."Paljud küsiksid, kas mitte surm ei olekski siis vabaduse saavutamine, ma väidaks hetkel, et siin manala teed minemine, seda endaga kaasa ei too. Meel nüristub ning ei ole tuju midagi teha. Tuleb oodata vaid hilisemat aega, sest kui mõistus on väsinud tundub uni magusam, ehk on võimalust undki näha.